Meist

Leiba on Merike teinud juba 17 aastat ja ikka veel teeb see töö ta õnnelikuks. See on see on vana ja auväärne tegevus, mis loob järjepidevustunde esivanematega. Rukkileib ei jõudnud kergelt meie esivanemate lauale – tänane pehme ja tummine rukkileib on vaikne mälestus (pärand) nende kätetööst, vaevast ja visadusest. 

Eesti rukkileival on maailma leibade seas eriline koht ja see kuulub kindlalt meie kultuuripärandi hulka. 

Hea leib sünnib rahus ja heas tujus: juuretisega tainas on elus asi, ta on üsna tundlik ning vajab tähelepanu, aega ja hoolt, veidike alandlikkustki.